Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“

Aita tunnustada lapsi, noori ja täiskasvanuid, organisatsioone ning ühendusi, kes oma algatuste või pikaajalise tegevusega on oluliselt panustanud laste ja noorte heaolusse!

Taotlus kandidaadi esitamiseks

„Saaks ka ise sellises majas elada!“

Juunikuu viimase nädala alguses said mitme turva- ja asenduskodu lapsed üle Eesti taas lõbusalt aega veeta oma lemmiktegelaste seltsis Lottemaal. Rohkelt avastamis- ja äratundmisrõõmu ning põnevat tegevust jagus nii suurtele kui ka väikestele.

Teel olid lapsed ootusärevuses ning muudkui küsisid, millal kohale jõutakse. Hoolimata sellest, et hommikul oli väga vara äratus, ei olnud ükski laps väsinud – vastupidi, ilma suurema vaevata olid kõik ennast õigeks ajaks valmis seadnud.

Porgand Lottele

Lastele oli pikale sõidule kaasa võetud ka näksimist. Üks laps sõi porgandit ning äkki teatas, et ta ei saa kõike ära süüa, vaid peab Lottele ka jätma, sest Lotte kindlasti tahab seda head porgandit. Nii hea oli kuulda, et lapsed ei mõtle ainult iseendale, vaid ka teistele ja on valmis oma asju jagama. Kohale jõudes soovisid lapsed kõige enam Lottega kohtuda.

Neid, kes enne Lottemaad ihusilmaga näinud polnud, üllatas selle suurus ja elulisus – majad ja näitlejad tekitasid tunde, et Leiutajateküla pole muinasjutt, vaid osa pärismaailmast. Lapsed nautisid kõiki tegevusi täiega. Eriti meeldisid veeatraktsioonid, kus sai pumbata ja kahurist vett lasta. Aga ka kõik muu. Lapsed õhkasid, et saaks ka sellises majas elada, kus Lotte.

Suurem osa lastest polnud Lottemaal varem käinud. Ühe pere kolme lapse jaoks oli see esimene reis kodulinnast välja ja esimene kogemus bussiga kaugemale sõita.

Väikesele arglikule Elisele meeldis niiväga Lotte majas, et ta tahtis sinna koguni elama jääda. Ja Giovanni maja juures olev purskkaev oli nõnda lahe, et seda olekski võinud end imetlema unustada. Oskari lennumasinaga sai lennata nagu päriselt ja näha, milline küla õhust välja näeb – majad olid nii väikesed!

Miks kärbse maja on Lotte majast parem?

Ühe pere väike poiss on reklaame vaadanud ja kogu aeg kinnitanud, et tema läheb varsti Lottemaale. Niisiis otsustati selles peres, et seekord sõidavad kasvataja autoga Lottemaale perre viimasel aastal elama tulnud uued lapsed. Kohale jõudes olid lapsed väga elevil ja jooksid ühest kohast teise, sest oleks tahtnud kõike korraga näha ja katsuda. Hiljem käidi uuesti majad üle: tüdrukute lemmikpaigaks oli Lotte maja, poistel laev.

Kohapeal tuli jälgida, et keegi ära ei kaoks. Suuremad lapsed lubati omapead uudistama minna ning lepiti kasvatajatega kokku kellaaeg ja koht, kus uuesti kohtutakse. Lastele õpetas see kindlasti kellaga arvestamist ning ühtehoidmist.

Lapsed said avastada põnevaid muusikainstrumente, vaadata vahvaid etendusi, leiutada ja lustida. Kassiisa Matiga sai sportida ning kuulata rännukoer Klausi pajatusi kaugetest matkaradadest.

Kirill, kes on tavaliselt väga vaikne ja tagasihoidlik laps, avanes Lottemaal üsna kiirelt. Ta osales kõikidel atraktsioonidel ja etendustel suure õhinaga. Esimesel venekeelsel etendusel oli Kirill pealtvaatajaist ainuke. Rolli esitanud jänes Kirill tutvustas Lottemaad ning selle elanikke. Laps kuulas suure põnevusega ning suhtles rollitäitjaga aktiivselt, esitades nimekaimule palju küsimusi.

Igal lapsel oli oma meelispaik, mis muljet avaldas. Ruslanile meeldis kärbse maja ja sealt kostev mõnus sumin. Lev, Laura ja Roman arvasid, et Lotte maja oli palju huvitavam, sest seal sai kõrgele ronida ja kogu ümbrusele pilk peale heita. Ruslan aga kardab kõrgust ja jäi enda juurde kindlaks, et kõige vahvam koht oli ikkagi kärbse maja. Laurale ja Arinale meeldis lennumasin. Õnnelik Vitali kirjutas Lottemaast kohe ka vanaemale.

Rõõm väikestest asjadest

Anna sai tuttavaks Alberti ema Sohvi ja Lotte ema Annaga. Ta ütles ema Annale, et tolle pannkoogid on väga head. Anna oli esimest korda nii julge, et rääkis oma lemmiktegelastega.

Tormi ütles, et talle meeldis väga just see, et sai parima sõbraga päev otsa lahedas mängumaailmas aega veeta – käia mere ääres ja ronimisplatsil seiklemas. Niisama istumiseks siin aega ei olnudki. Kohe, kui maha potsatasid, tuli mõni mängumaa tegelane ja ütles järgmise ürituse koha ja kellaaja. Lapsed käisid läbi kõik kohad, kuhu pääses sisse või mis olid ka väljas.

Lotte ja Lottemaa elanikud on laste seas väga populaarsed, nende tegemisi ja vempe vaatasid kõik suure huviga. Lapsed said rõõmu tunda ka väikestest asjadest, nagu lihtsalt Lottele plaksu löömisest või maratonijooksust, kus poisid said anda endast kõik välja panna. Lapsed nautisid ka etendusi, milles oli vahva see, et lapsed said ka ise kaasa lüüa: Juliale lilli korjata, laulda-tantsida, koos lavale minna.

Üks 3-aastane mudilane, kes muidu midagi ei karda, üllatas kasvatajat sellega, et pelgas magavat ja norskavat jänest. Kodus olles lubas laps jänesele kõdi teha, et ta üles ärkaks: ta leidis, et jänes ei tohi magada.

Usinasti kasutati võimalust teha perepilti, mille sai saata kodusel aadressil, ning juba järgmisel hommikul piiluti kodus kärsitult postkasti, kas pilt on juba saabunud. Seiklushuvilised avastasid seiklusraja ja lepatriinuraja. Kõige väiksemad lapsed mängisid mängulaeval piraate.

„Lähme nüüd sinna!“

Õhin ja elevus valdas lapsi kogu päeva ja mitte keegi ei ilmutanud väsimuse märki. „Lähme sinna või lähme nüüd sinna!“ õhutasid väikelapsed reipalt kasvatajat järjest uusi atraktsioone avastama ja nendel lustima.

Lastele meeldis väga torust alla libiseda ja seikluspargis erinevatel köisradadel turnida. Koos käidi läbi kõik majad, oldi kõrgel Lotte maja katusel ja osaleti töötubades, poisid tagusid väljakul jalgpalli. Kuna ilm oli ilus, käidi ka mere ääres vees sulistamas.

Limonaadimajast lendasid välja ägedad mullid, see pakkus kõikidele palju lõbu. Kärbes Jaak ja tema naine Ruta tegid nii palju nalja, et lastel oli suurest naermisest lausa kõht haige. Väike Daniil oli pikast sõidust pisut väsinud, aga Lotte kutsus ta oma seltsi ja kui nad läksid koos lapsi lõbustama, kadus väsimus nagu niuhti!

Ilusa punase ringraja peal oli lausa lust võistelda: Raul jooksis alati kõige kiiremini ja sai iga kord võidu! Sinises majas sai automaadis pilti teha, Arturi poes aga anti ümbrik selle pildiga, mis hiljem postiga koju saadeti. Elise oli õnnelik, et sai ise endale kioskist jäätist osta. Ka lõunasöögi sai ise välja valida – vahva Lepatriinu tõi selle lauda.

Lõunasöögi-menüüga oldi juba kodus tutvust teinud. Lastele meeldis ettekandjale oma soovi edastada – seda lausudes oli nii tähtis ja täiskasvanulik tunne. Küll toodi nüüd suured portsud lauda! Lapsed asusid õhinal sööma, sest kõhud olid suurest rassimisest tühjad.

Kallistusi ja naeratusi jagus igasse õuesoppi

Mitme pere lapsed olid viimaste seas, kes Lottemaalt lahkusid ja ajast jäi veel puudugi. Lapsed olid tohutult aktiivsed ja võtsid osa võistlustest staadionil, meisterdamisest ja joonistamisest – väikesed kunstnikud olid pärast nii kirjud, et värv ei tulnud ka pestes riietelt maha.

Teemapargist sai rongiga parklasse sõita. Lapsed imestasid, et turvavööd ei olegi, sest kogu aeg ju räägitakse ohutusest ja õnnetustest. Terve 2-tunnise teekonna koju lapsed magasid, mis näitab, kui töörohke päev neil seljataga oli.

Isegi kurb oli nii mõnusast kohast lahkuda! Aga hea on mõelda, et alati on võimalus tagasi tulla, et oma uute sõpradega kohtuda. See päev oli nagu muinasjutt: väikesed värvilised majad, lõbus muusika, jäätis ja loomulikult Lotte, kes õpetab last olema uudishimulik ja aktiivne.

Pikk päev teemapargis oli lastele tõeline seiklus. Eelkõige vaimustas lapsi see sõbralikkus ja omainimeseks olemine, mis Lottemaa noortel näitlejatel nii loomutruult välja tuli. Sellel päeval jätkus igasse õuesoppi ja igale teerajale palju kallistusi, naeratusi ja lehvitamisi. „Kuidas nad küll terve päeva jõuavad sellised olla?“ õhkas 8-aastane Karola.

See väljasõit andis lastele võimaluse ennast välja elada mitmekesises tegevuses, täiskasvanud võisid omakorda rõõmustada laste elamuste üle. See päev oli üks tore ja mõnus kulgemine. Tagasisõit, nagu ikka pikkade reiside puhul, möödus tukkumise ja vaikse norina saatel.

Ilusat ja lõbusat päeva Lottemaal nautisid nii suured kui ka väikesed lapsed – kasvatajatest rääkimata. Tagasi koju sõites arutasid lapsed omavahel, et kui nad uuesti Lottemaale tulevad, siis mida kõike nad teevad ja kuhu lähevad.

Panusta 3 eurot kuus ja kingid lastele eduelamusi, uusi kogemusi või toetad noori hariduse omandamisel, mis on elutähtis iseseisvasse ellu astumisel. Anna oma väike panus, et asenduskodus elaval lapsel oleks samasugune toetav ja arendav keskkond nagu meie oma peres kasvavatel lastel: http://www.heategevusfond.ee/aita-sina-ka


 

Osale heateos Täname Sind abi eest, kui oled meie heategevusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha tulevikus. Sõlmi püsikorraldusleping summas 3 eurot kuus või aita ühekordse annetusega.